Vormsi Maastikukaitseala

VORMSI MAASTIKUKAITSEALA

Vormsi maastikukaitseala

Vormsi maastikukaitseala on moodustatud 2000. aastal. Kaitseala pindala on 19,75 km², sellest ligi 13 km²on madal rannikumeri. Vormsi maastikukaitseala põhieesmärk on Vormsi haruldaste ja omapäraste ning kergesti rikutavate loodusmaastike, piirkonnale iseloomulike ohustatud pärandi - kultuurmaastike ning haruldaste liikide kasvukohtade ja elupaikade kaitse nii looduskaitselistel kui ka kultuurilistel ja puhkeeesmärkidel. Kaitseala valitseja on Läänemaa Keskkonnateenistus.

Rannaniiduala Rumpo poolsaarel. Ivar Ojaste

Kaitseala maa- ja veeala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale kahte tüüpi vöönditeks: kolmeks sihtkaitsevööndiks ja neljaks piiranguvööndiks. Sihtkaitsevöönd on kaitseala maa- või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks. Piiranguvööndis on majandustegevus lubatud, arvestades selle seadusega sätestatud kitsendusi.

Looduskaitse ajalugu Vormsil ulatub kahe aastasaja taha. Juba 1766. aastal keelas mõisnik saarel lubja põletamise, soovides nii säästa Vormsi metsi.

1989. aastast moodustab Vormsi saar koos ümbritseva mereala ja saarekestega Lääne-Eesti saarestiku biosfäärikaitseala Vormsi piirkonna. Biosfääri kaitseala ülesandeks on suunata ala tasakaalustatud arengut, säilitamaks elu ja keskkonda ning looduslikku mitmekesisust. Biosfääri kaitsealad on UNESCO poolt rahvusvaheliselt tunnustatud programmiga alade võrk, mille sisuks on ühendada looduskaitselised taotlused olemasoleva kultuuripärandi kaitse ja ka piirkonna arenguga säästva arengu printsiipidest lähtudes.

Vormsi rannikule jääb kaks rahvusvahelise tähtsusega linnuala: Hullo ja Sviby lahed ning Hari kurk. Sviby ja Hullo rannaniidud ümbritseva merealaga ja laidudega on hinnatud ka Inglise Kuningliku linnukaitseseltsi uurimisalaks (RSBP-ala Hullo ja Sviby laht). tFaks: 472